Londoni äripiirkonda Canary Wharfi ilmestavad linna ühed kõrgemad hooned. Eve Tucker märkas piirkonnas jalutades kajakat, täiesti tavalist. Nagu neid linnas palju. See isend puhkas aga harukordses veesilmas. Fotograafil kulus veidi aega, taipamaks, et vees nähtavad peegeldused pärinevad taamal olevate kontorihoonete sirgetest joontest. Nagu paljud tõelised fotograafid, oli Eve'il õnnestunud märgata midagi, mida teised ei näe, isegi kui see nende enda nina all.
Hannes Lochner (Lõuna Aafrika Vabariik): "Lõvi ja äike"
Seda noort isalõvi jättis üle Kalahari rulluv äike täiesti ükskõikseks. Hannes Lochner, kes oli tegemas öövõtteid Lõuna-Aafrikas Kgalagadi Transfrontier pargis, sattus lõvi peale otse tee kõrval. "Ta tõstis pea ja jõllitas mind paar korda, kuid ei mina ega taamal rulluv äikesetorm tundunud teda eriti huvitavat," kirjeldas autor, kes kiire tegutsemisega jõudis tabada vaatemängulise stseeni. "Kohe pärast seda, kui olin antud pildi tabanud, sähvatas veer paar välku ja kõik oli jälle pime."
Cristóbal Serrano (Hispaania): "Söödapalli silm"
Cristobal Serrano leidis selle ringleva kalaparve Mehhikos asuvast Cortezi merest ning jälgis seda kaks päeva. Ta sukeldus ja istus 20 meetri sügavusel mere liivasel põhjal. "Sinine taevas kalapalli kohal, tundus see kui võbelev energiakogum. Vajasin vaid fookuspunkti, saamaks pilti, mida jahtisin," meenutas ta. Kalaparve jälgis ka kormoran, kes aeg-ajalt "tulistas" augu rünnakute tõttu aina tihenevasse palli. Serrano püüdis ennustada nurka, mille alt kormoran palli ründab. Pärast mitmeid katsetusi sai ta kalasilma-objektiiviga tabamuse, mida otsis.
Anna Henly (Suurbritannia): "Jää on oluline"
Võidupilt kategoorias "Maailm meie kätes". Anna Henly asus laeval Norra ja Põhjapooluse vahel Svalvardis, kui märkas kella nelja paiku varahommikul jääkaru. Oli oktoober, ja karu kõndis katkistel jääsaarekestel. Ebakindlalt, teadmata, kuhu oma raskust toetada. Henly kasutas kalasilma-objektiivi, näitamaks võimsat looma pisikesena ja loomaks muljet "meie planeedi vägevast kiskjast, jäämaailm jalge all murenemas".
Grégoire Bouguereau (Prantsusmaa): "Treeningjooks"
Kui emagepard tabas noore gaselli, kuid ei tapnud teda, oodates hoopis oma kutsikate kohalejõudmist, aimas Gregorie Bouguereau ette, mis järgneb. Ta oli ligi kümmekond aastat pildistanud gepardeid Serengeti rahvuspargis Tansaanias ning teadis, et selline käitumine tähendab vaid üht - algab jahitund. Ema eemaldus, jättes gaselli kutsikate lähedusse. Algul ei teinud need saaki märkamagi. "Kui gasell end vaevaliselt jalgadele ajas, käivitusid aga kutsikate jahiinstinkid. Kõikide kutsikate pilk naelutus gasellile, kes üritas komberdada vabaduse poole," meenutas ta. Õppetund kordus ja kordus - kutsikad ignoreerisid gaselli, kui too lebas pikali maas, ja püüdsid ta kinni alati, kui püsti tõusis.
Sergey Gorškov (Venemaa): "Duell"
Mai lõpus saabub Wrangeli saarele Ida-Siberis ligi 250 000 hane, moodustades maailma suurima lumehanede koloonia. Sergei Gorškov veetis kaks kuud saarel hargnevaid draamasid jäädvustades. Arktika rebased jahivad hanemune, ent kuna vastased on väärilised, peavad saagiga ja terve nahaga pääsemiseks olema kiired. "Võitlused olid üsna võrdsed ja enamasti ei õnnestunud rebastel muna kätte saada. Huvitav, kusjuures, et hanedel puudus igasugune kokkuhoidmine - nad ei teinud väljagi, kui rebane oli ahistamas naaberlindude pesa."
Larry Lynch (USA): "Öised hoiatustuled"
Loomaportreede kategooria võidupilt. Ühel õhtul märkas Larry Lynch Sarasotas asuva Myakka River State Parki jõe ääres jalutades gruppi alligaatoreid. Oli kuiv periood ning alligaatorid olid end "kurguauguni" täis söönud kaladest, kes madalas vees kuivale jäänud. Ühel neist tundus kõht eriti täis. "Tal ei olnud kuhugi kiiret. Sättisin oma statiivi ja kaamera temast ligikaudu seitsme meetri kaugusele ja keskendusin tema silmadele," kirjeldas ta. Hetk pärast päikeseloojangut sättis Lynch kaameravälgu madalaks, tabamaks alligaatorisilmade peegeldust.
Kim Wolhuter (Lõuna Aafrika Vabariik): "Koera päevad"
Kim Wolhuter on filminud Aafrika metsikuid koerasid Zimbabwe Malilangwe Metsiku Looduse Kaitsealal üle nelja aasta. Ühte karja tunneb ta eriti lähedalt. "Olen nendega jalgsi koos kulgenud, karja sees, joostes nendega koos, kui nad on jahil. See on olnud privileeg ja aidanud saada tõelise sissevaate nende ellu," rääkis ta. Ta on saanud näha ka paljusid ohte, millega koerad silmitsi seisavad - konfliktid inimestega, teiste liikidega. Antud foto on võetud pärast seda, kui kari oli kulgenud neli kilomeetrit Sosigi Pani, leides eest täielikult kuivanud veekogu.
Robert Zoehrer (Austria): "Jänes maastikul"
Küntud põld, taamal kollane rapsiväli, kõrval rohelus - täpselt see, mida Robert Zoehrer oli otsinud. "Puudu oli vaid fookuspunkt," meenutas autor, kellele "kingituseks" ilmus rohelusest põllule istuma pruun jänes. "Kui ma aga nägin seda pilti mustvalgena, võlus mind mitte ainult sündinud geomeetria, vaid ka see, et jänes muutus kogu kompositsiooni keskpunktiks, mitte polnud enam kadunud värvide mängus." Kategooria "Loodus mustvalgelt" võidufoto.
Remo Savisaar: "Talve kontrapunkt"
Mustvalgete loodusfotode kategoorias teise koha saanud Eesti ühe tuntuma loodusfotograafi Remo Savisaare pilt sündis Vooremaal külmal talvepäeval. Kitsed on jahiloomad ning seetõttu üsna närvilised, tuul puhus lumetuisku üle väljade. Hilisel pärastlõunal hakkas pilvede vahelt paistma päike, mis kogu vaatepildile kauni kuma ja varjundi andis. Ainus, mida veel vaja, oli kits, kes "plaanist" läbi jalutaks. 40 minutit hiljem, oli vaatepilt kõik see, mida ma lootsin, ja rohkemgi veel," on Savisaar ise kirjeldanud.Tutvu konkursiga lähemalt ja vaata kõiki tänavusi võidupilte!