Harmi kooli saatusest ilmus teisipäevases Eesti Päevalehes pikem lugu. Põhjuseid, miks Kose gümnaasium soovib pisikest, kuid südamlikku Harmi õpipaika sulgeda on mitmeid: raha, laste nappus ning maja tehnilised puudujäägid. Kuigi kõiki neid probleeme püüab kooli sulgemise vastu võitlev Harmi Haridusselts järgemööda vähendada, on ees siiski suur töö.

Harmil pole koolikell kõrgel lae all, vaid helistatakse kella nagu "Kevade" aegadest. Fotol tilistab kellukest inglise keele õpetaja Sandra Järv. Uurides õpetajatelt, kas kella pole kunagi olnud, imestati, sest koolil on korralik uksekell, mida välisukse all tilistada saab.
Pika ajalooga Harmi mõis loodi juba 1646. aastal, peamaja 19. sajandi alguses. Aastal 1932 kohendati see ümber koolimajaks ning sellest ajast saadik on sealsed põrandad laste jalge all nagisenud. Nõukogude ajal oli tegemist 9-klassilise internaadiga, kus õppis kokku sadakond last. Ka nüüd kasutatakse kooli kõrvalhooneid, näiteks on korralik võimla ja söökla.
Kuna majas oli kool ka nõukogude ajal, võib märgata ajale iseloomulikke munakoore tooni pahtelseinu, mida ehivad rubiinrohelised mälestused õpilaste suvevaheajast. Trepp on aegadega libedaks hõõrutud ja vaadates tundi tormavaid lapsi, tekib hirm, kas neist keegi libiseb vanadel trepiastmetel, mis pole kaetud moodsate põrandakatetega või kollase-musta triibulise ohutusteibiga.
Algas inglise keele tund! Koos olid lapsed 3.-4. klassini, kõik erinevate tasemetega ja erinevas mahus "ära tehtud" kodutöödega. Joonistuste ja tunnikorra kõrval ripuvad klassiseinas ka verbide ajavormid. Noor õpetajanna Sanda Järv rääkis, et tal on laual ajaloo- ja kirjanduseõpikud, millega õpetada eriõppel olevat 9. klassi noormeest. Üheksandiku tegemiste vastu tunnevad huvi aga pisemadki, näiteks uuriti temalt, mis on teine maailma sõda. Ilmasõdadest hakatakse koolis muidu rääkima alles põhikoolis.
3. klassis õppiv Markus kratsis kukalt küsimusele, kui uuriti eelmises tunnis tehtu kohta. Nii tema kui ka ta klassikaaslased on avatud suhtlejad, kes pärivad palju ning Harmis külas käies ei peljanud ei fotograafi klõpsutamist ega reporteri pinnimist.
Laura ja Robin käivad 4. klassis ning neile meeldib Harmis väga õppida. Kuna koolil enam 5. klassi enam nii ehk naa pole, siis on nemad vaimus valmis Kosele õppima minema.
Kooli köetakse ahjudega, mille eest hoolitseb kooli kojamees, kes kütab ahjusid ning nikerab lihtsamaid remonttöid. Inglise keele klass asub teisel korrusel ning kuna lapsi on koolis väga vähe, siis on jäänud alumisel korrusel tühjaks matemaatika klass. Niisiis palus sügisel kojamees, et küttepuud klassi paigutada, nii on vanal mehel vähem neid tassida. Tühjaks jäänud klassiruumi ehivad nüüd meetrised tahvlijoonlauad, korrutustabelid ja paar tihumeetrit puud.

E-eesti paistab vastu kooli arvutiklassist. Sellist tuba ei osanud mõisakoolist oodatagi, aga järsku tuleb lahti koridori üks ustest ning välja astub neljandik, kes käis inglise keele tunniks sõnu guugeldamas. Klassiruumis pole küll moodsad õuna-arvutid, kuid näib, et klassis on monitore rohkem kui lapsi. Väidetavalt kasutatakse tuba igapäevaselt, sest ainekavas pannakse suurt rõhku digioskustele.

Pildil käis matemaatika tund. Kahele. Otsing tööportaalides näitab, et pealinnas on ühe matemaatika eratunni hind 20 eurot. Üks lastest jääb tundi natukene hiljaks ning lipsab tundi hilinemisega, seega sai üks laps kümmekond minutit täiesti privaatset õpet.

1. klassis õppiv Agnes uurib Päevalehe fotograafilt, et miks ta siin pilti teeb. "Sest sa oled nii ilus!" kostab õpetaja Järv lõbusalt. Niisiis Agnes muheleb ja poseerib piltnikule tervelt kaks sekundit trepimademel. Siis tormab ta edasi alla, sest koolipäev sai läbi.

Harmis võetakse ajalugu tõsiselt. Kõik lapsed teavad, et see oli vanasti mõis, maja ümbritsevad puud pärinevad mõisapargist ning sedagi, et kool liideti Kose gümnaasiumiga hiljaaegu. Kuna kool asub endises Kose kihelkonnas, joonistati kohalikke kirivöid ja mõisapargis märgatud rähnasid.

Lapsi õpib Harmis 17, kes oma välikraami trepi alla meisterdatud garderoobis hoiavat. Tähelepanelik silm loeb jopesid kokku vastavalt laste arvule, kuid mütse-kindaid ja muid aksesuaare rohkem.

Kooli alumisel korrusel oli ühe endise õpetaja korter. Avar kolmetoaline korter mahutas kööginurka, tualetti kõike muud eluks vajalikku. Harmi haridusselts peab nüüd plaani korter teha ümber majutusasutuseks, et sinna loodusesse põgenevaid seiklejaid majutada. Senini on kooliruume rentinud välja mõned üliõpilased, kes on teinud filmiprojekte.

Sügisel tehtud projekti järgi vaadatakse, kuidas tekib kompost ning kui kaua kulub plastiku ja muude ainete lagunemiseks. Mõisaparki väisavad tihti lapsed ka teistest koolidest ning lasteaedadest.

Internaadi ajal õppis koolis sadakond last, aegade jooksul on number vähenenud. Sellest aastast on kool neljaklassiline.

Harmi õpipaik

Kõrvitsad, kartulid, küüslaugud, suvekõrvitsad ning õunad. Kõik need saadused kaunistasid klassiruume lisaks neile, mida muidu sügiseti koolides näha võib. Seega tõruloomi väikekooli akendel ei näinud, küll aga suuremõõdulisi kõrvitsaid.

1. klassi tüdruk Ketriin väntab hoburingi, kust edasi koju. Ketriin pole sugugi ainus, kes koju jalgrattaga väntab. Rattad pargitakse kooli ette ja sõidetakse ringi vahetunniski. Rõõmsalt demonstreerib Ketriin oma kaskat, mis jalgrattakiivri funktsiooni täidab.

Ratsaponi tuuakse ära karjamaalt, tüdrukut valmistuvad lühikeseks tunniks, kus hobune korda tehakse ning käe otsas looma talutatakse. Unistustes oleks Harmil kronu, kellega lapsi ohutu treenida oleks ning saaks näiteks kehalise tunni asemel mõnikord ratsatunde pidada. Kronuga peaks kaasa tulema ka treeningväljak, kuid need on kauged unistused, tunnistavad harmikad isegi.

1. klassi tüdrukud Ketriin ja Agnes kratsivad poni, kel uhke nimi - Metropol. Üks kolmest Harmi õpetajast elab talus üle tee ja lisaks kassile-koerale, on tal uhke koppel, milles kaks ratsahobust. Lapsed saavad kord kuus hoburingis õppida loomade eest hoolitsema neid harjates ja saduldades.

Harmi õpipaiga viimane sügis? Seda näitab novembri keskpaik. Hetkel on kooli soovinud kinni panna Kose gümnaasium, Koolile lubatakse parimal juhul jätkamist kuni uue suveni, kehvemal juhul jaanuarini. Mis saab koolimajaga edasi, kui see uksed sulgeb, pole teada.