SUURES PILDIS: Euroopasse jõudsid need lapsed elusalt. Vastu võtsime me nad käterätikul kivipõrandal. Kas häbi on?

Päeval, mil meie oma riigis leidub neid, kes panevad põlema pagulaskeskuse, on paljudel meist häbi. Seda enam, et samal päeval on maailma meedias Türgis randa uhutud kolmeaastase poisi surnukeha tõstatanud küsimuse: kas meie inimlikkus on täiesti kadunud? Aga mul oli piinlik ka Ungaris - seistes metrootunnelis ja vaadates kivipõrandal õhukestel tekinarmastel magavaid beebisid. Jah, nemad ei uppunud paadiretkel ning ligi kuu aega kestnud rännakul on nad elusalt jõudnud Euroopa Liitu. Kuid kas Euroopa on nii vaene ja vilets, et kõva kivipõrand on kõik, mis meil neile lastele anda on? Mul oli häbi olla eurooplane.

Ning piinlik, et meie enda poliitiline eliit on sisuliselt kuni tänase päevani vaikinud: see, mis toimub Lõuna- ja Kesk-Euroopas, pole meie mure. Enne kui pagulaste laine just Balti jaamas ei ole, ei pea me muret tundma?

Siiski, hoolimata kurbadest kaadritest on lapsed kogu maailmas nagu lapsed ikka. Nende siirus ja elurõõm on nakkav, mäng käib ka metrootunnelis suure hoo ja kirega.

Uni tuleb täpselt siis, kui ta tuleb. Budapesti rongijaamas on nüüd igapäevaselt üle tuhande inimese, kes ootavad oma rongi igatsetud Saksamaale. Lapsi kogu see inimsumm ei häiri, kui uni peale tuleb, magatakse. Kasvõi otse tänavakividel.

Eks ka mähkmeid vahetatakse lastel keset metroojaama.

Ema mängib ja jutustab oma pisikese beebiga. Väikseke kõkutas vastu.

Noormehed on saanud kuskilt paki kaarte. Nüüd käib nende lähem uurimine.

Kui mängimisest väsimus peale tuleb, keeratakse kottide vahele magama.

Laste uni on tõesti hämmastav. Ka inimeste pidev möödasaalimine ei sega neid sügavalt magamast.

Isa sätib väiksele poisile tekki pea alla. Poisike natuke aega magab, siis aga rapsib käega teki ära. Kuigi siin tunnelites on jahedam, on väljas siiski 30 kraadi palavust.

Rongijaama tavaline elu käib aga tunnelites edasi, läbikäiguteed on neile, kes rongidele-metroosse lähevad, vabad. Seinaäärsed elanikud möödujaid ei häiri.

Muide, näiteks süürlaste seas on ka palju neid, kel on heledad juuksed ja sinised silmad.

See ema oma kahe pojaga on seadnud end paika ühe posti taha ühe põhilise läbikäigutee kõrvale. Möödaminejad ei jäta aga hämmastunud pilke heitmast. Ka Ungari inimeste silmis on imestus ja hämmeldus, abitus.

Kuid kui lapsed ei maga, on nad kogu aeg tegevuses. Nendega on tegelemas ka mõned vabatahtlikud, kes võtavad aega, et koos joonistada ja värvida.

See tütarlaps kollase kleidiga oli aga parajasti oma mänguasjades õige asjalikul ilmel revisjoni tegemas. Või mängisid nad poodi. Süsteem käis nii, et iga mänguasi asus tänavakiviruudus. Teised valisid, mida nad tahavad ja seejärel kaubeldi. Poisse huvitasid rohkem mõõgad ja autod.

Selle bussi tahtis väike neiu kollases kleidis aga kangesti mulle kinkida.

Olukord on sel nädalal Ungaris kogu aeg muutumas. Nimelt kahel päeval said Süüriast tulnud loa sõita Saksamaale. Keset igapäevast sagimist täis Budapesti rahvusvahelist rongijaama on püsti oranž telk. Koos oma ema Hanan Nahliga piiluvad sealt välja lapsed Ali, Sidra, Jamilia ja Adil. Peale nende ootab Ungaris oma rongi tuhandeid migrante. Kõigi siht on Saksamaa ja keegi ei tee enam ­saladustki, et Ungarisse jääda nad ei taha.

„Me tulime Süüriast ja siia jõudmine võttis oma kuu aega," kirjeldab Mohamed Nahli Budapesti Keleti raudteejaamas oma teekonda Ungarisse. Nende suurim unistus on rajada uus elu riigis, millest nad on kuulnud ainult head.

Kipaka telgi keset raudteejaama tunneli inimvoogu võib Nahlide perekond nüüd unustada.

Kuid pääsu Saksamaa rongile said ainult need, kes on Süüriast. Budapesti rongijaamas on koos aga tõeline rahvaste paabel: siin on inimesed Iraanist, Afganistanist, Pakistanist ning teistest riikidest. Nemad jäid jaama edasi istuma ja "oma rongi ootama".

Väiksed tüdrukud jäid pildile alati hea meelega. Ning piilusid fotoaparaati kavalalt nagu väikesed tüdrukud ikka.

"Appi, kas siin on tondid!" müravad fliisteki all kummitust mängides õde-venda nii et lükkavad kehvasti püstitatud telgi ümber. Siis viskavad teki pealt ja kallistavad. Ning fotokaamera ees saab muidugi väike kius võitu ning vanemal vennal on vaja ka natuke edvistada ja õde juustest sikutada. Aga ta sai selle eest ka kohe õelt ka kerge võmmu kuklasse.

Millegipärast peitis see poiss õuna, mille ta oli just ukse vahelt humanitaarabi töötajalt saanud, selja taha. Taamal looklev inimsumm seisab ukse ees, millel on silt "Migration aid". Lisaks õunte jagamisele aidatakse siin piletiostmisel neid, kes on saanud loa sõita Saksamaale.

Joonistamine ja värviraamatute värvimine käib siin igal nurgal. Vahel võtavad ka täiskasvanud värviraamatu kätte.

See noormees kinkis mulle paberist volditud tulbi.

Tüdrukud on alati väikesed printsessid. Lisaks säravale kroonile näitas see tüdruk mulle ka oma lemmikmänguasju.

Tulevane iluvõimleja?

Roosat rõngast keerutada samal ajal karvaseid loomi käes hoides on päris raske, nii kukub see peale paari tiiru põrandale.

Väike joonistaja.

Osad migrandid on endale leidnud sobiva platsi ka maa peal. Päikesevarjuks on nad ehitanud varikatused. Kõikjal kuivavad ka riided, mida saab pesta avaliku kraani juures.

Nende laste selja taga kõrguvas Golden Parki hotellis maksab tuba üheks ööks 73 eurot.

Kui mängida ei viitsi, võib melust osa saamiseks lihtsalt istuda ja vaadata. Möll käib kogu aeg.

Saage tuttavaks - kõige lahedam ja entusiastlikum koristus-team, keda mul on olnud au kohata.

Nimelt organiseeris üks vabatahtlik lastele ka kasulikku tegevust. Kõigepealt koguti kokku ratastel prügikastid, millega rallida oli lastel nii tore! Seejärel jaotas vabatahtlik lapsed ekipaažideks, andis kätte mustad prügikotid ning üksteisega erinevate prügitükkide üle kakeldes - no ilmselgelt oli eesmärk oma kott võimalikult kiiresti täis saada - asuti tegutsema.

u

Lisaks paberitele joonistamisele organiseeriti õhtul ka näomaalingud.

Kui laste jõuvarud näisid justkui lõputud, siis vanemate näol peegeldus lootusetus ja väsimus.

Üks kümneaastane tüdruk tahtis väikse beebiga pildile. Seda märkan alles hetk hiljem, et beebil pole jalas mitte valged põlvikud, vaid tal on mõlemad jalad kipsis.

Kell üheksa lapsed siin magama ei lähe. Mürgeldamine käib lastel pea südaööni.

Mõni laps on kaasa võetud ka meeleavaldusele. See poiss kannab plakatit, kus ta palub Süüriale abi.

Hetk rahu: päeval, mil rongid Saksamaa poole veel väljusid, istus ema lapsega rongijaama perroonil. See oli päev, mil Saksamaa poole asus teele mitu tuhat inimest.

Need, kes kuhugi ei läinud, keerasid end õhtul taas magama. Väsimus ja roidumus on suur - see, et seal samas kõrval käis noormeestel pallimäng, magajaid ei seganud, isegi siis, kui pall neile otsa põrkas.

Kõik need, kes on siia Ungarisse Süüriast on tuluud, on olnud teel kuu aega. Jah, paljud neist on ületanud paadiga ka mere. Üks väike paberlaevuke loksus ka beebibasseinis avalike kraanide kõrval.