Kõige esimesed kollased lipud

Sõites Beirutist lõunasse, on ühel hetkel tee ääres kollased lipud. Teen paar pilti ja autojuht ütleb, et eks neid on tulemas nüüd veel suuremas koguses.

Eesti sõdurid Liibanonis

Nii ongi, mida sügavamale lõunasse jõuame, seda rohkem on teeveeres erinevad Hezbollah’ värvides araabiakeelsete tekstidega helekollaseid lippe ja lõputuna näivad read plakatitest
märtrite portreedega. On tunne, nagu sõidaksime keset surmakultust. Kohtades, kus Euroopas ootaks pesupulbrireklaami, on üleval pildid surnud Hezbollah’ võitlejatest: nooremad ja vanemad, prillidega ja ilma, turbanid peas. Keegi neist ei naerata, kõigil on äraolevad kaugusesse
suunatud unistav pilk. Ühel plakatil on kõigest poisike.

Baas lõpuks leitud, rõõmustavad silma juba ka baasi väravas lehviv sinimustvalge.

Eesti sõdurid Liibanonis

ÜRO tähisega sõidukid, olgu need siis džiibid või siis soomukid, on ikka ilusad ja valged.

Eesti sõdurid Liibanonis

Enne kui lahkume missioonile, tehakse ka tuur baasis.

Eesti sõdurid Liibanonis

Kohvikus on karastusjookide kapil reeglid, kuidas tohib riides olla. Õlu on siin ka muide olemas - aga alkoholivaba.

Näidis, mis riideid kanda kohvikus

Siin selle riide taga on pealike magamiskoht.

Eesti sõdurid Liibanonis

Kohvisõber paneb tähele: pärast nädalat aega nn tavalise kohvi otsinguid märkab silm seda, et eestlastega koos teenivad soomlased on end kodumaise kraamiga hästi varustanud. Liibanonis meile nn tavalist kohvi eriti pakuta, vaid kohvi keedetakse siin teisiti: tolmpeeneks jahvatatud kohvisegu ei filtreerita eraldi välja, vaid keedetakse tõrvalaadseks olluseks, mida serveeritakse espressotassist.

Eesti sõdurid Liibanonis

Žgutt kaasa!

Eestlased teevad patrulle igapäevaselt: baasist väljaskäimine on see, mis hoiab asjad kontrolli all. Lisaks helesinistele kiivritele ja kuulivestidele on kaasas ka väike arstipaun.

Enne patrulli minekut
ÜRO baas Liibanonis

Kuigi patrulli ajal pildistada ei või, siis väike stiilinäide rammusatest ohakatest, mida silmab kõikjal.

Eesti sõdurid Liibanonis

See ta ongi: nn sinine joon. Tegu ei ole tegelikult piiriga, vaid eraldusjoonega kahe riigi vahel. Iisraeli ja Liibanoni eraldav joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal.

Saame nende fotode tegemiseks eraldi loa.

Eesti sõdurid Liibanonis

Vaatamata sellele, et olukord sinisel joonel on üldiselt rahulik, on läbi aastate osapoolte vahel esinenud siiski mitmeid intsidente. Rahuvalveüksuste ülesandeks on sellistel puhkudel hoida ära olukorra pingestumine.

Oma nime - sinine joon on see eriline piir saanud aga helesiniste UN-i
logoga tünnide järgi, millega piir on markeeritud.kliki kaardil ja vaata
lähemalt!Nn sinine joon

Linnapea pakub küpsiseid

Kui piiril käidud, lähevad eestlased külla ka kohalikule linnapeale, kes meile head aega lehvitavad ning tagasi kutsuvad – kuu aja pärast peaksid ka viinamarjad valmis olema.

Eesti sõdurid Liibanonis
Eesti sõdurid Liibanonis

Jalaväerühma ülem nooremleitnant Janari Jaanso ja küpsised: linnapea abikaasa pakkis küpsised ka kaasa, nii et nüüd saab mõnusad kaneelitäidisega küpsised laiali jagada ka neile, kes autos ootasid.

Eesti sõdurid Liibanonis

Tagasi baasis, kohtume ka soomlasest kolonelleitnanti Pertti Kelloniemiga; tema on siinse Soome-Iiri pataljoni üles.

Eesti sõdurid Liibanonis

Eestlastega koostööst on temal rääkida ainult head. Kui nad jalutavad fotografeerimiseks koos Eesti kontingendi ülemaga ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFILil, kapten Mario Lementaga, veidi eemale, arutatakse, miks see küll nii on.

"No küllap on eestlastel-soomlastel ühesugune huumorimeel," pakub üks. Sellele järgneb pikk vaikus ning mõlemad ütlevad pea kooris: "Või see, et meil mõlemal puudub igasugune huumorimeel," naeravad mõlemad heatujuliselt.

Eesti sõdurid Liibanonis töötavad koos soomlastega


Vaata fotogaleriid!