SUURES PILDIS: Vaata, kuidas võrratu Amazonas, liikide pühamu, jutustab oma lugu
Hoopis vähem teatakse Peruud Amazonase jõe ja seal kasvavate vihmametsade tõttu kui üht osa meie planeedi kopsudest. Peruud, Boliiviat, Brasiiliat, Ecuadori ja Colombiat läbiv Amazonase jõgi on 6700 km pikkusena maailma pikim. 20 protsenti magedast veest, mis ookeani jõuab, on pärit sellest jõest.
Amazonase ja tema lisajõgede kaldal laiub umbes seitsmel miljonil ruutkilomeetril vihmamets, mis toodab märkimisväärse osa meie planeedil eluks vajalikust hapnikust. Kuigi viimaste aastakümnetega on hävitatud sadu tuhandeid ruutkilomeetreid lugematute taime-ja loomaliikidele koduks olevat metsa, et rahuldada inimkonna aina kasvavaid vajadusi maavarade ja põllumajandusliku maapinna järele, on suurem osa vihmametsast jäänud senini tsivilisatsioonist puutumata.
Arvatakse, et neis vihmametsades elab iga kümnes loomaliik planeedil, taimede liigirikkus ruutkilomeetril küündib tuhandeteni, ja erinevaid kalu on jõgedes rohkem kui Atlandi ookeanis. Kõnekas on fakt, et kui läänemaailm tunneb ligikaudu 200 söödavat troopilist puuvilja, siis Amazonase vihmametsades kasvab neid üle 3000! Siinsetes vihmametsades elab terveid hõime, kellel pole läänemaailma inimestes ja nende elust-olust aimugi!
Pole ka imestada - Amazonase jõgi on vist ainus, millest ei vii siiani üle ainsatki silda. Eks neid olekski vist ka keeruline ehitada, sest jõe suurus on varieeruv. Nimelt ligi pool aastat kestev vihmaperiood ujutab üle tohutud vihmametsa alad, veetase võib kohati tõusta kuni 8-9 meetrit, muutes tiheda metsa kümnete kilomeetrite ulatuses kuiva jalaga läbimatuks. Looma- ja putukariik on selle looduse vingerpussiga kenasti kohanenud, kolides elama puudele või kõrgematele aladele. Inimesed seevastu on oma jõeäärsed elamised ettenägelikult vaiadele ehitanud.
Hoopis vähem teatakse Peruud Amazonase jõe ja seal kasvavate vihmametsade tõttu kui üht osa meie planeedi kopsudest. Peruud,Boliiviat, Brasiiliat, Ecuadori ja Colombiat läbiv Amazonase jõgi on 6700 kmpikkusena maailma pikim. 20 protsenti magedast veest, mis ookeani jõuab, on pärit sellest jõest. Amazonase ja tema lisajõgede kaldal laiub umbes seitsmel miljonil ruutkilomeetril vihmamets, mis toodab märkimisväärse osa meie planeedil eluks vajalikust hapnikust
Vaata ka videot:
VARING MAANTEEL: Pikk vihmaperiood muudab mäeküljed pudedaks, põhjustades maalihkeid ja varinguid maanteedel.
KÕRGUSELT MAAILMA KOLMAS: Tänu korralike maanteede puudumise ja lennuliikluse juhuslikkuse tõttu avastati Gocta juga läänemaailma jaoks alles 2005. aastal,kui sakslane Stefan Ziemendorff mõõtis joa kõrguseks771 meetrit. Edasi-tagasi jalgsimatk lähimast külakesest joani kestab minimaalselt kuus tundi. Paiga kõrvalisusest räägib fakt, et matkarajal joa juurde kohtasime oma teel kõigest kaheksat inimest, kellest pooled olid ilmselt kohalikud teejuhid
BELEŃ-TEINE IQUITOS: Iquitose vaieldamatult huvitavam linnaosa on jõkke kaootiliselt rajatud Beleń. Kuna maapind on siin kulla hinnaga, ei jäägi sisserännanuil muud üle kui oma elupaigad jõkke rajada.
Majad ehitatakse vihmaperioodi üleujutuste tõttu balsatüvedel ujuvatena või kõrgetele vaiadele. Osad majad on seetõttu lausa mitmekordsed – alumise korruse üleujutamise korral kolitakse lihtsalt ülemisele korrusele.
Riigi abi elanikele piirdub ainult elektriliinide paigaldamisega n-ö ujuvatele tänavatele ja betoonist koolimajakarpide ehitamisega. Majade vahel saab liikuda kas mööda laudteid või väikeste motoriseeritud paatide ehk peke-pekedega sõites. Neid laudadest ja käepärasest ehitusprahist suvaliselt kokkuklopsitud osmikuid nähes tajud, kui vähe vajab tegelikult inimene igapäevaseks eluks.
Tõsi, paljude majade hõredatele seintele kinnitatud sat-tv antennid annavad märku, et mitte kõik ei suuda elada ilma teleseriaalide ja muu lihtsa meelelahutuseta ning nii mõnegi majapidamise ukse vahel plingivad muusikakeskuse neoontuled, süljates möödujate suunas nonstopina kumbia muusikat.
Majade vahel saab liikuda kas mööda laudteid või väikeste motoriseeritud paatide ehk peke-pekedega sõites. Neid laudadest ja käepärasest ehitusprahist suvaliselt kokku klopsitud osmikuid nähes tajud, kui vähe vajab tegelikult inimene igapäevaseks eluks.
IDEAALNE ELUPAIK: Vihmametsad on koduks sadadele roomajatele, looma ja linnuliikidele
Kõige valjuhäälseim öine häälitseja: puukonn
Ja lapsi on tõesti külades palju. Nii jooksevad ja mängivad erinevate emade lapsed koos, ühiselt vaadatakse kõikide laste järele ja kõht söödetakse kõigiltäis-olgu laps siis oma või naabrinaise oma. Sest söögipuudust reeglina džunglirahval ei ole.
Vaata ka kogu galeriid: